Iga hommik siin Prantsusmaa kokapraktikal on nagu jõulud – et mis täna kööki tuuakse ja mida uut tegema õppida saab. Ja mõlemad kokad teadsid, et kui kööki tuleb kast elusaid homaare, siis saan selle töö endale mina. Sest kui trummipõrina saatel (ainult minu peas muidugi) karbilt kaas maha võeti, siis ma üks 10 sekundit kilkasin,…
Vana kool ja uus kool
Mind on üks, aga kokkasid vahetuste kaupa ehk kaks. Mõni päev töötan koos Davidiga ehk 52-aastase vana kooli rõõmsameelse ja väga kogenud pealik-kokaga ja siis juba järgmine päev 27-aastase abikoka Thomasega, kes on pärit hoopis Lõuna-Prantsusmaalt ja tema maitsed ning maitsemeeled on oluliselt julgemad, puhtamad, kirglikumad. Vana kool lõikab foie gras’d jõuga. Uus kool uhub…
Minu Tuur dö Fghraanz
Puhkepäev ei küsi ilma, seega kui otseselt vihma ei saja ja tahaks ookeani äärde, siis istud kell 9.45 ratta selga ja lähed raudteejaama. Rongisõit 15 minutit ja oled tagasi Les Sables d’Olonne rannikul. Seekord oli plaan minna mööda rannikut ülespoole, sest olin netist leidnud ühe imelise droonipildi ettevõetava rännaku kohta ning Google kaart oli täis…
Kuidas karamell pudingu peale saab?
Lõpuks on hakanud nalja ka saama. Peretoit laupäeva õhtuks. Thomas lööb kokaraamatu lahti ja avab lehekülje, kus seisab “Creme caramel”. No see on see tagurpidi karamelliga kook, kus põhja pannakse karamellikiht ja kui see on tahkunud, kallatakse peale muna-piima-suhkrusegu ja vesivanniga ahju. Kui kook valmis ja jahtunud, lüüakse kook tagurpidi taldrikule ja “Bon Appetit.” Karamell…
Homaarid, kammkarbid, langustiinid
Küsi ja sulle antakse. Unista ja see läheb täide. Saingi oma lobsterid ja kammkarbid! Terve kolmapäeva hommiku veetsin homaariravioolisid tehes, mille ports maksab 11 EUR. Seega, mitte ühte grammi raiskamist ja 0% võimalust eksida. Peakokk näitas ühe ette ja let’s go! Tee nüüd veel sada sellist. Ja kui teed ikka midagi sada korda, siis on…
Kolm puhkepäeva ehk elu õpetab
Minu praktika algus oli nii tormiline, et ei jõudnud siinse eluolu peale üldse mõelda, aga kui nädal mööda sai, vajas pesu pesemist, toidukraam kojutoomist ja oma linn ning ümbruskonna tõmbekeskus avastamist, sest siin on poed ja kohvikud hoopis teist moodi lahti kui meil. Vähem kui kolme päevaga ma seda kõike teinud polekski. Näiteks pühapäeval on…
Võid lähebki kastide kaupa
Muidugi me teeme tööd ka roppu moodi, sest siin hotellis on lisaks restoranile veel kaks saali, kus saab üritusi pidada. Üks mahutab umbes 60 inimest, teine umbes 100. Restoranis on ka kaks saali – üks suurem ja väksemate laudadega, teine selline suurema seltskonnaga istumiseks, mis on viimasel ajal suviste pulmamenüüde degustatsioonituba. Selline kolmetunnine proovimine ja…
Esimene põsemusi käes!
Ei ole päris nii, et tuled Prantsusmaale ja kõik kukuvad kohe musutama. Ja veel kaks korda ja mõlemale põsele. Peab ikka vist mingi tasemeni jõudma tutvuses ja esimesest ehmatusest üle saama. Eile oli siis see päev, kus tegin hotelli reception’is oma esimese kohvi ja croissanti. On jah nende kohv kangem, aga see-eest on saiad pehmemad…
Alustame algusest ehk austritest
Kohal. Kaks korda õhku tõusnud ja kaks korda maandunud. Öösel tund aega transfer-taksotatud ja pärast petit-jeuneri ehk hommikusööki Alexi ehk kohaliku kokakooli juhendaja poolt kohale toodud ja Domaine de Brandois personalile üle antud. Linn Le Mathe-Archard on nunnu ja õitsvaid magnooliaid ja kirsse täis, LIDL pood on kilomeetri kaugusel, kohalik veekeskus veel lähemal. Rongid käivad…
Autod, bussid, trammid, lennukid, taksod.
Täna on siis see päev, kui tuleb teele asuda. Tegin hommikul kodus veel niipalju kodutöid kui suutsin ehk jahvatasin kohvi ette umbes nädala jagu, pesin kõik pesu ära ja panin kappidesse, küpsetasin perele ühe focaccia koos oliivide ja rosmariiniga ning magusaks põldmarja keedisega juustukoogi. Röstitud lambajala tõstsin külmkappi ja loodan, et see nädal saavad nad veel…
Ikka rohkem võid 